“Kõht – meie teine aju” (“Le ventre notre deuxieme cerveau”, Prantsuse 2013)
Meie seedekulglas elab 100 000 miljardit bakterit. See on 1000 korda rohkem baktereid, kui on meie galaktikas tähti. Meie kõhus on 100 korda rohkem baktereid, kui on meie kehas rakke. Meil on rohkem bakterite DNA-d kui inimese DNA-d. Me kõik kanname kaasas 1-2 kg baktereid. Nad annavad 30% meie kaloritest, sest me ei suuda suurt osa söödud toidust seedida. Bakterid teevad seda meie eest ja me saame energia endale. Me pakume bakteritele elupaika ja toitu, vastutasuks muudavad nad meie söögi energiaks. Nad aitavad määratleda, mis on meie kehale mürgine ja mis ei ole. Bakteriteta oleks ellujäämine keeruline. Immuunsüsteem meie kõhus on üldse keha suurim süsteem, mis saab õpetust sellest, mida bakterid talle teatavad. Seega hoiab kokkupuude arvutute bakteritega immuunsüsteemi virge.
Peale sündi hakkavad beebit koloniseerima miljardid bakterid. Esimesed sisikonda saabunud bakterid valivad saabunute hulgast välja vajalikud, kuni kõik on stabiliseerunud ja moodustunud isiklik signatuur – omamoodi digitaalne sõrmejälg. Kui ema või laps võtab antibiootikume, laps sünnib keisrilõikega ja teda toidetakse rinna asemel pudelist või minnakse hügieeniga liiale, siis kahandab see kõik lapse kontakti bakteritega ja nõrgestab tema mikroelustikku. Arvatakse, et kunagi tulevikus, antakse lapsele sündides kaasa parim võimalik mikrofloora ja mikroelustiku tugevdamist jätkatakse kogu elu vältel, eelkõige aga inimese vananedes.
Alustati bakterite genoomi uurimist. Mikroelustiku järgi võime inimesed jagada kolme gruppi ehk võime järgi toitu energiaks muundada. Kõik kolm toodavad vitamiine, kuid erinevas ulatuses. Küsimus: Milline on bakterite roll krooniliste haiguste tekkes? Uuritakse väljaheiteid, et teada saada mikroelustiku täpne koostis. Sealt võime me näha eelsoodumust II tüübi diabeedile, südame-veresoonkonna või maksahaigustele. Ja seda kõike saame teada lihtsalt uurides inimese mikroelustikku! Bakter mida leidub külluslikult tervete inimeste soolestikus, on harvaesinev rasvunud inimestel. Sellise bakteriga varustatult, kulub rottidel 2 korda rohkem aega rasvumiseks ja rasvkude talletas vähem energiat kui ilma bakteriteta isenditel.
Akkermansia bakter aktiviseerib hiirtel geenid, mis tõstavad võimet rasva põletada. Praegu arvatakse, et inimese kehakaal sõltub: 10% geneetilisest tegurist,10% bakteritest, 80% käitumisest ja tahtest. Kuid kas kõik on ainult meie otsustada? Kas aju on isiksuse isa või allub mõjudele? Kui hiirtel ei olnud baktereid, siis käitusid nad vastutustundetult ja riskisid, seades sellega oma elu ohtu. Bakteritega muutusid nad ettevaatlikuks. Ehk on bakterid huvitatud enda eluspüsimisest ja hiired käitugu seega viisakalt? Mikroelustik mõjutab aju. Meid mõjutavad meie esivanemad ja bakterid.
Mõnede parasiitide puhul muudavad bakterid peremeeslooma käitumist vastavalt oma huvidele. Kui toxoplasma gondii satub hiire sisse, siis kaob hiirel hirm kassi ees. Toxoplasma vohabki hästi just kasside seas ja seega täidab see just tema soove. Mis toimub inimese kõhus ja mida aju käsib teha? Inimestel on antibiootikumid halbade bakterite tapmiseks ja prebiootikumid heade kosutamiseks ja nad on inimesele kasulikud. Lihtsa toiduga saame oma ajutalitust mõjutada. Mikrofloora on nii meie sees kui ka väljaspool meid. Me oleme osa bakterite ökosüsteemist.